Kes me oleme, kust me tuleme?

15 aasta eest tuli Nõmme noortemajas kokku üks punt umbes 21-aastaseid üliõpilasi ja hakkas tantsima. Praegune Tantsusarvikute rahvatantsurühm imestab ise ka, mis nende aastate jooksul kõik tehtud on.
Enne seda oli Nõmme noortemajas tütarlaste estraaditantsuring, või midagi sellist, mis ühel hetkel ei saanud enam poisteta. Poiste lisandumist loemegi praeguse rühma ajaloo alguseks.

Segarühma stardisirgel oli rahvatants koos show-tantsuga Kati Pedaniku juhendamisel. Järgnes Hele Pomerantsi veetud puhas rahvatantsuperiood. Ning Maido Saare seatud tantsud ja tantsuetendused, mida õppisime tema enda käe all. Ja Eesti autoritantsud Urmas Laignaga tüüris.

Praegu õpetab Kristi Aitsam meid astuma nii folkloori kui autoritantsude rütmis. Iga juht on meisse jätnud oma märgi ja käekirja ning see on rühma ilmele, oskustele ja repertuaarile ainult kasuks tulnud. Nüüdseks on me jalgades koorem folkloorseid ja suur kuhi autoritantse: Ullo Toomi, Helju Mikkel, Ilma Adamson, Kalev Järvela, Maido Saar, Maie Orav, Mait Agu, Ene Jakobson. Pink on pikk.

Selge, et me ei saa puududa tantsupidudelt, kus oleme rivis olnud 1994. aastast alates, ja vanalinnapäevadelt, ja pealinna jõuluturgudelt, ja Nõmme rühmana oleme otse loomulikult üles astunud Nõmme Kevadetel. Muidugi peame viima eesti tantse ka ilma peale laiali: seni Ungarisse, Slovakkiasse, Gotlandile, Soome, Taani. Lisaks loomulikule väljundile tantsupidudel ja mujal oleme risti-rästi esinenud rühmaliikmete sünnipäevadel, pereüritustel ja pulmades – vähemalt viies! Muidugi on igas kohas omad tantsud ja kostüümid, pulmas ei tehta tantsupeokava ega vabaõhumuuseumis kankaani. Kes nüüd kujutleb, et üks rahvatantsija käib ringi takuse seelikuga, juuksed salkus, pilk hägune ja ümiseb lakkamatult „Oige ja vasembat“, kujutlegu parem, kuidas paar rühma liiget sõidab trenni mootorratastega, laupäevahommikuti käib punt tantsijaid mängimas sulgpalli, pooled on tulihingelised matka- ja metsasellid…

Päevasel ajal oleme ajakirjanikud, lasteaiakasvatajad, itimehed, õpetajad, küttespetsid, firmajuhid, insenerid, müügimehed, politseinikud, üliõpilased, kunstnikud, konsultandid. 21 peale on meil 21 kuni 16-aastast last.

Miks rahvatants?
See on füüsiline koormus. Noh, rasvu võib ju põletada ka aeroobikasaalis, aga V-sammuga pole väljaspool toda saali midagi peale hakata, meie õpime iga kalori hävitamise käigus midagi uut. Nii et see on ka väljakutse.
See on seltskond.
See on silmaring.
See on ajaviide.

Töö-jõusaal-kodu marsruudil on rutiin homme kohal, aga kui tantsutrenn mingil põhjusel peaks rutiinseks muutuma, on ergutamisvahendid lihtsad: flamencostiilis soojendus, tuljakutundide vahele doos klassikat või meenutus Tantsusarvikute alguspäevilt kaheksakümnendate disko näol.

Me oleme täpselt selline kirju punt, nagu ükskõik kes teist. Kes ei usu, tulge vaatama!

Suuremad üritused meie ajaloos

Vt. ka Juhid